OÜ Mitteldorf является партнером по учебной карте Эстонской кассы по безработице

Klubi «Vektor» 15. kohtumine

Klubi «Vektor» 15. kohtumine

Klubi «Vektor» 15. kohtumine toimus laupäeval, 27. novembril ja teemaks oli kuu ajakirjandus. Kui tavapäraselt oleme klubiliikmete tarbeks kaasa võtnud terve paki ajalehti ning klubiliikmed on sealt ise midagi teistele tutvustamiseks välja otsinud, siis seekord tegime vastupidi. Tutvusime koos teemaga «Eestlased maailmas», sest just nüüd, novembrikuu viimasel nädalavahetusel, tähistatakse üle maailma Välis-Eesti päeva. Ajaleht «Postimees» oli paar päeva tagasi pühendanud sellele teemale terve artiklite seeria ning ERR vahendusel oli pärastlõunal algamas virtuaalfoorum eestlastele üle maailma.

Kuidas ja millal aga tekkisid eestlaste kogukonnad laias maailmas? Selgus, et Siberisse rändasid esimesed eestlased juba kaua enne küüditamist hoopis omal algatusel- teades, et suurel Siberimaal on viljakaid maid, aga vähe põllumehi ning tsaarivalitsus otsis sinna tugeva töötahtega taluperesid. Nii hakkasid 19. sajandi teisel poolel noored ja teotahtelised, aga kodukandis ilma maata jäänud noored eesti pered sinnakanti välja rändama ning nii leiab tänaseni pisut arhailist eesti keelt kõnelevaid külasid mitmelt poolt Venemaalt, aga ka Krimmist ning Kaukaasiast. Tõsine eesti kogukondade teke Läänes algas aga aastal 1944 ning nii tekkisid suured eestlaste kogukonnas Rootsis, Kanadas, USA-s, Austraalias ja mujalgi. Vahelduseks kuulasime ka suure osa oma elust Kanadas veetnud Kiviõli poisi ja Jõhvi Gümnaasiumi vilistlase Olaf Kopvillemi lugusid ning jätsime meelde laulusõnadest kostnud õpetuse külma närvi säilitada.

Teema lõpetuseks aga lugesime kõik Andrei Kuzitškini artiklit «Kiri lapselapsele Venemaal» ning arutlesime, kas loos tõstatatud probleemid on ka meie tähelepanekute kohaselt tõepoolest nii sügavad. Äkki on autor ajakirjandusliku huvi tekitamiseks siiski pisut üle soolanud? Selgus, et mitte. Küsimus, mis eesmärke seavad endale tänase vene kooli õpilased Eestis, on klubiliikmete tähelepanekute kohaselt teravalt päevakorral. Eesmärkide, fookuse ja üleüldise õpihuvi puudumine ongi probleem, mille poolest vene kool Eestis eristub nii vene koolist Venemaal kui eesti koolist Eestis. Ei saa muidugi öelda, et motiveeritud ja kõrgete sihtidega õpilased koolist täiesti puuduksid, kuid mentaliteet, mis põhineb käegalöömisel, minnalaskmisel ja keskendumisel heade hinnete väljanõudmisele, mitte uute teadmiste ja oskuste omandamisele, on murettekitavalt domineeriv.

Peale kohvipausi jätkus klubitegevus aga Jõhvi keskraamatukogu teenindusjuhi Tiia Linnardi juhtimisel. Kõne all oli lai valik teemasid alates tuntud skulptuuridest maailmas ja Eestis ning natuke vähem tuntud skulptuuridest Virumaal ja Jõhvis, aga ka Virumaa juurtega kuulsatest meestest, kellest kunagine Rakvere poiss, helilooja Arvo Pärt on praeguseks üks kõige mängitumaid elavaid klassikuid kogu maailmas. Veel meenutasime koos Eesti presidente ja nende erinevaid isikuomadusi, tuletasime meelde, milliseid hüüdnimesid on presidendid läbi aja kandnud ja kuidas neisse ise suhtunud ning lõpetuseks kuulasime ka Arvo Pärdi väga eriilmelist muusikat.

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован. Обязательные поля помечены *