Klubi «Vektor» 19. kohtumine
Klubi «Vektor» 19. kohtumine toimus esmaspäeval, 20. detsembri õhtupoolikul ning teemaks oli loodusvaldkonnale pühendatud ajakirjandus. Tegime koos tutvust elektroonilise meedia võimalustega. Selgus, et eesti keeles on olemas mitu veebiportaali, kus tavapärase päevapoliitika või meelelahutuse asemel on võimalik tutvust teha teadusuudistega ning kasutasime võimalust koos uurida, kuidas on võimalik vaadata, kuulata või lugeda uudiseid taime- ja loomariigist, aga miks ka mitte tervisest, ajaloost või kosmoseuuringutest. Valik on lai ning soovi korral on võimalus veebist leida ka väga erinevaid loodusvaldkonna õppematerjale koguni koos testidega.
Kõne alla tuli ka loomadega seotud laialdane sõnavara. Selgub, et lisaks liiginimetusele on eesti (nagu ka vene) keeles loomade puhul kasutusel palju alternatiivseid nimetusi ning mõnikord ei tea isegi tänapäeva linnastunud ja loodusest võõrdunud eestlane ise, kuidas oleks õigem mõnd looma nimetada. Palju tänuväärset saime teada Maalehe arhiivi loost «Kas ilvesel on pojad või kutsikad?» Teame, küll, et hobuse laps on varss ja lamba laps tall. Aga miks ei ole põdra laps mitte varss, vaid vasikas? Kuidas nimetada kitse või hirve lapsi ja miks ei saa põdra ema olla pull? Loomulikult pikkisid kohalolijad ajakirjanduslike tekstide vahele huvitavaid mälestusi omaenda kohtumistest põtrade, rebaste, karude ja muude metsloomadega. Nalja tegi visa orav, kes kord inimeste juurde tervenema võetuna enam kodumetsa tagasi ei soovinud minna: korduvalt metsa toimetatuna oli ta ikka tagasi juba enne pererahvast.
Veel jõudsime arutada inimeste võimalusi ohustatud liikide päästmisel ning vaatasime uudisklippi Euroopa naaritsast. Aastal 2010 algas pilootprojekt selle loomakese taasasustamiseks Hiiumaale ning kuus aastat hiljem võis eksperimendi õnnestunuks lugeda: oli selge, et see populatsioon on loodusesse pidama jäänud ning suudab end edukalt taastoota. Praeguseks on uus seltskond naaritsaid asustamisel Hispaaniasse Aragoni piirkonda ning kui kõik õnnestub, saab naaritsate uueks looduslikuks elupaigaks ka Saaremaa. Paraku ei õnnestu huvilistel aga siiani veel Tallinna loomaaias viibivate loomadega siiski lähemat tutvust tegema minna: naaritsadki on vastuvõtlikud COVID-ile ning ebaõnnestunud külaskäik võib aastaid kestnud päästeoperatsioonile kurva lõpu tuua. Loodame siiski, et nii ei lähe ning uus populatsioon naaritsaid peagi Saaremaa metsades kodu leiab.